Zenšenn harilik

Harilik ženšenn - Panax ginseng.
Mitmeaastane ravimtaim Araliaceae perekonnast.
Õistaime kõrgus: 40 cm.
Õie värvus: valge-roheline.
Looduslik õitsemisperiood: juuni-august.
Talvekindluse tsoonid: Z5 - Z8.
Väga kasulik taim, juured väga väärtuslikud meditsiinilistel eesmärkidel.

Ženšenni kasvatamiseks sobib kobe, viljakas ja haiguste- ja kahjuritevaba muld. Üldiselt kasutavad ženšennikasvatajad mullasegu põhimaterjaliks metsakõdumulda, millele lisavad võimalikult palju lehekõdu, kõdunenud kännutükke või vähemalt aasta seisnud saepuru, hästi väheke täielikult kõdunenud veisesõnnikut, jõeliiva ja puutuhka. Sellist segu lastakse aasta otsa seista, kaevates seda suve jooksul 3-4 korda ümber ning vajalik on ka kastmine. Kõige selle tulemusena saadakse kvaliteetne mullasegu, mida on peenras ka kätega kerge kobestada. Kui aga rääkida professionaalide keeles, siis peaks muld olema järgmine: pH =5,5...6,5 huumusesisaldus 6…10%, N, P, K sisaldus vastavalt 5..8, 15-25 ja 25…35 mg/100g mullas. Muld peab olema piisavalt õhku ja vett läbilaskev.
Peenrad tuleks teha sellisesse kohta, kus ei teki vihmadega ja lumesulamisel üleujutusi. Peenra alla on hea teha liivast, killustikust või šlakist 15…25 cm paksune drenaažikiht, peenra serva tuleks 20-30 cm sügavuseni panna piire näriliste vastu. Peenra pikim külg teha ida-läänesuunaline, nii on lihtsam tagada optimaalne valgustatus. Peenra laius on soovitatav teha 1..1,2 m. Kui mullasegu on valmis, siis enne peenrasse panekut võiks selle veel läbi sõeluda (võrgusilma suurus 10…15 mm), et eemaldada maipõrnikate jt. kahjurite vastsed. Mullasegu kiht peenras peaks olema seemnete külvil vähemalt 15…20 cm ja noorte juurikate alalisele kasvukohale istutusel 25…30 cm. Enne külvi või istutamist peaks mullasegu peenral seisma 2…4 nädalat ja teda tuleks kasta 0,1…0,3% kaaliumpermanganaadi lahusega (10-20 l/m2-le).

Valgustus mängib istikute ja täiskasvanud taimede kasvatamisel väga tähtsat rolli. Vajalik ja möödapääsmatu on valgustus, mis on võrdne 20..30% läbivast päikese valgusest. Sageli saavutatakse see varjutamise abiga: 1…1,5 m kõrgusele peenrast pannakse 5…10 cm laiused latid, lattide vahekauguseks jäetakse 2..3 cm.
Niisugused lattidest kaitsekilbid pannakse lõuna-, ida- ja läänepoolsele peenra küljele. Põhjaküljele piisab võrgus, mis kaitseb peenart koduloomade eest, kellele meeldib värskel mullal varjus lesida.
Pealmised kattekilbid peenra kohal peavad olema kerge kallakuga põhjast lõunasse, kilpide peale kinnitatakse aga kile või siis peavad latid olema nii tehtud, et vihmavesi ära valguks.
Seemned külvatakse ja taimi istutatakse kas sügisel oktoobris või siis kevadel aprilli II dekaadil. Kevadine istutusaeg on üsna piiratud, kuna kohe peale lume sulamist alustavad istikud koheselt kasvu ja võrsed võivad kergesti kahjustuda. Külviks kasutatakse tavaliselt stratifitseeritud seemneid, külvisügavus 3…5 cm , seemnete vahekaugus 2…5 cm ja reavahe 10…15 cm. Kui külvata äsjakogutud seemneid, siis tärkavad need alles 20…22 kuu pärast, sest aasta jooksul toimub loomulik stratifitseerimine, mille käigus idu väga aeglaselt välja areneb, seemnekest kergelt lõheneb ja on peale järjekordset talve valmis idanemiseks. Peale loomulikku stratifikatsiooni on seemnete idanevus üle 90%.
Sageli kasutatakse värskete seemnete „kiirendatud“ stratifitseerimist, mille käigus segatakse äsja korjatud seemned pestud jämeda jõeliivaga ja hoitakse umbes 4 nädalat temperatuuril +15+25 °C ning niiskuse stabiilsena. Pärast 4-kuulist soojaperioodi hoitakse seemneid 0…+3 °C juures 3,5…4 kuud, s.t. kuni kevadise külvini aprillis. Pärast sellist kiirendatud stratifitseerimist on idanevus kuni 70%, osa seemneid jääb uinuvasse olekusse ja idaneb järgmisel aastal. Kuid istikud, mis on saadud loomuliku 2 aastase stratifitseerimise tulemusel, on tervemad kui kiirmeetodil stratifitseeritud seemnest saadud.
Tõusmed ilmuvad umbes 1…10 mai paiku „konksu“ või „silmuse“ kujulisena, puhkevad ja kasvavad 1,5 …2 kuu vältel kõrgusse. Tõusmete perioodil on varjutamine väga tähtis, lisaks tuleks latid katta veel kuuseokste, laudade vms. Esimese kasvuperioodi lõpuks on taimede maapealse osa kõrgus 5..7 cm, aga juure pikkus on 7…15 cm ja kaal 1 gramm. Istikuid kasvatatakse ühel kohal kuni 1-2-3 aastat, seejärel istutatakse alalisele kasvukohale. Mullasegu täiskasvanud taimedele on sama mis peenarde tegemisel. Istutamiseks sobivaim aeg on oktoobris, kui surevad peenikesed juured ja ümberistutus on peaaegu ohutu. Taimed istutatakse 20…30 cm vahedega peaaegu horisontaalselt, jättes tipmised pungad 5..7 cm sügavusele. Arvatakse, et horisontaalse istutusmeetodi on välja mõelnud korealased ja hoidnud seda pikka aega konkurentide eest salastatult. Muide, Koreas on praegugi kehtiv väljaveo keeld þenðenni seemnetele, nad eelistavad saata teistesse maadesse kuivatatud juuri.
Kasvuperioodil on soovitav teha 2-3 profülaktilist pritsimist 0,01…0,03 % kaaliumpermanganaadi lahusega (mais-juunis) ja seejärel puhta veega pritsida. Aprilli keskel või siis oktoobris tuleks pritsida varikatete konstruktsiooni 1..2 % bordoo lahusega.
Kuiva ja palava ilmaga kastetakse istandikku kord nädalas, jaheda ilmaga harvemini. Veekulu 7…10 l/m2. Kui katetel kilet peal ei ole, siis kuivade ilmadega on kastmine oluline.
Umbes 4 aasta vanusest istandusest saab taimedelt täisväärtuslikku seemet. Juunis taimed õitsevad, välimistel õitel on õrn ja väga peen prantsuse parimaid parfüüme meenutav lõhn, õitsemine kestab umbes 2 nädalat, liikudes välimisest osast korvõisiku sisemusse. Sel ajal tuleks vältida nii kastmis- kui vihmavee sattumist õisikusse, et tolmlemine ja viljade moodustumine ikka toimuks.
Ženšenni viljad – 1 või 2 seemnega „marjad“ – valmivad augusti I poolel, sel ajal on taim kõige pilkuköitvam, roheliste lehtede kohal kõrguvad õievarred, mille tipus on erepunased marjad. Sel ajal on ženšenni kogujatel Primorje taigas suuremad šansid taime üldise roheluse keskel märgata just nende punaste „mütsikeste“ tõttu.
Sügisel, oktoobri lõpus, valmistatakse istandik ette talvitumiseks. Selleks lõigatakse sekaatorkääridega mullapinna lähedalt varred maha, pärast esimesi öökülmi kaetakse peenrad 5…10 cm paksuselt puulehtedega ja võetakse pealmised varikatted ära. Arvatakse, et kaubandusliku väärtuse saavutab ženšenn istanduses 5 aastasena, mil tema juur kaalub 40…50 g ning ekstraktiivainete minimaalne hulk ületab 20%. Kanadas realiseeritakse þenðenni juba 4 aastasena. Eestis peetakse optimaalseks ženšenni kasvatamist istanduses kuni 6…7 aasta vanuseni, edaspidi juure kaal ja kvaliteet küll suurenevad, kuid suureneb ka väljalangemise tõenäosus.

Zenšenn harilik. Eng.: Chinese ginseng, Asiatic ginseng, ginseng root, Korean ginseng. Suom.: Ginseng, ginsengjuuri. Sven.: Ginsengrot, ginseng. Bot. syn.: Aralia ginseng Mey., Panax schinseng Nees., Aralia quinquefolia var. ginseng (C.A. Mey.), Panax pseudoginseng Wall., Panax quinquefolius var. ginseng (C.A.Mey.) Regel et Maack.